Blokid

Selles peatükis tutvustatakse sulle plokke. Blokk (BLOCK) on kollektsioon lihtsatest objektidest (jooned, kaared, ringid, tekst jne.) mis moodustavad keerukama objekti, mis tavaliselt esindab mingit päris objekti, näiteks ust, tooli, akent, arvutit jne.

Blokkide kasutamisel on palju eeliseid, siin on ära toodud tähtsamad:

• Blokid on ühtsed olemid. See tähendab, et sul on võimalus muuta (liigutada, kopeerida, pöörata) plokki valides vaid selles ühe objekti.

• Sul on võimalus üles ehitada plokkide teek nendest osadest, mida sul tuleb kasutada mitmeid kordi. Neid plokke saab salvestada eraldi kausta. Ka võrgukausta, nii et teised töötajad saaksid neid kasutada.

• Blokkide kasutamine hoiab ära ka faili suuruse liigse kasvu. AutoCAD hoiab ploki definitsioone oma andmebaasis. Kui sisestad ploki, siis AutoCAD talletab vaid ploki nime, selle asukoha (sisestuse punkt), suuruse ja pöördenurga. See on märgatav just suuremate jooniste juures.

• Kui sul on vaja midagi muuta, siis saad muuta plokki. Näiteks joonestad tooli ja muudad selle plokiks. Hiljem öeldakse sulle, et tooli suurus on muutunud. Kuna kasutasid plokki, siis saad sa teha muutused plokis ja kõik joonisel olevad toolid uuendatakse automaatselt. Kui sa oleksid toolid eraldi joonestanud või kopeerinud 100 tooli oma joonisel, peaksid sa käsitsi muutma neid kõiki.

• Blokid võivad sisaldada ka mittegraafilist informatsiooni. Näiteks teksti – atribuute. Näiteks oled teinud plokke erinevatest toolidest. Sul on võimalus lisada plokile informatsiooni nagu tootja, hind, kaal jne. See info jääb plokki kuid seda saab ka väljastada mingisse andmebaasi või tabelisse. See osutuks vajalikuks näiteks materjalide arvete loomisel. Atribuudid võivad olla joonisel nähtavad ja ka nähtamatud. Teine hea atribuutide kasutuskoht on näiteks tiitliplokk.

• Võimalus on lisada ka plokki interneti viiteid nii et saab ühendada ploki tarnija online kataloogiga.

On olemas kahte tüüpi plokke: plokid, mis on käesoleva joonise sisesed, ja välised või salvestatud eraldi failina. Erinevate plokkide loomiseks kasutatakse eri käske.

Siin on käsud, mida vajad selles peatükis plokkide kasutamiseks:

Selles ülesandes kasuta ükskõik millist plaani, mille joonestasid Peatükis 2-1.

Ava joonis.

Suumi ühte ruumi sektsiooni laua lähedal.

Loo uus kiht nimega ARVUTID (LA toob esile kihtide omaduste halduri (Layer Properties Manager) ja tee kiht töökihiks.

Joonesta arvuti, nagu allpool näidatud. Sa ei pea seda mõõtmestama.

Alusta käsuga BLOCK sisestades B või kasutades menüüd või ikooni. Näed dialoogiakent, mis näeb välja nagu alltoodud joonisel kujutatu (mõnel AutoCAD’i versioonil on see pisut erinev ja erinevate võimalustega). Sisesta informatsioon aga sama moodi.

1 : Kõigepealt anna plokile nimi. Trüki ARVUTI kasti sisse, mille ees on kiri Name.

2 : Nüüd tuleb valida sisestuspunkt. Kliki „Pick Point” nupul ja seejärel vali alumise joone keskpunkt. Tee kindlaks et ära oleks märgitud „retain” (see hoiab objekte ekraanil eraldi objektidena).

3 : Järgmisena tahad sa valida plokki objekte. Kliki nuppu „Select Objects” ja siis vali kõik oma joonestatud arvuti osad ning vajuta <ENTER>.

4 : Nüüd vali joonestusühikud sarnaselt originaalse objekti ühikutega.

5 : See samm on vabatahtlik, aga siia saab lisada kirjelduse. See on hea kui lood mingeid spetsiifilisi osi ja tahad sellele lisada lühida spetsifikatsiooni.

6 : Kliki „OK” nupul ja dialoogiaken sulgub. Paistab nagu midagi poleks juhtunud, aga tegelikult on joonise failile nüüd lisandunud „ploki definitsioon” (Block Definition) mis sisaldab arvutit. Palju õnne, oled loonud esimese ploki.

Nüüd, kus oled loonud ploki, on aeg see sisestada. Alusta käsku Insert sisestades käsureale I <ENTER> või kasutades vastavat ikooni tööriistaribal. Sa näed ekraanil järgmist dialoogiakent:

Vaikimisi on kõik valikud, mida vajad, juba ette valitud. Kuna sul on ainult üks plokk kogu joonisel, siis on selle nimi juba kuvatud.

Tee kindlaks, et „Insertion Point” – „Specify On-screen” kast on märgitud ja et „Explode” oleks valimata. „Scale” – „Specify On-screen” ei peaks olema märgitud. Seejärel vajuta „OK” nuppu. Kliki mingis kohas ekraanil ja sa näed ilmumas plokki.

Nüüd sisesta arvuti igale lauale oma joonisel. Sa saad ka plokki kopeerida, selle asemel et iga kord uuesti Insert käsku kasutada, aga jäta kindlasti meelde, kuidas plokki sisestada.

Joonesta see tool.

See kord lood välise ploki kasutades wblock käsku. Erinevus on see, et plokist saab eraldi olev, väline joonise fail, mida saab kasutada ka teistes CAD joonistes.

Alltoodud dialoogiaknas näed sa enam-vähem samu valikuid aga selle asemel, et anda plokile nimi nagu eelmine kord, annad sa nime hoopis failile ja määrad selle mingisse kausta.

Määra ploki failile loogiline asukoht ja hea kirjeldav nimi.

Kui sisestad välist plokki, siis kasuta sama Insert käsku nagu ülalpool ja navigeeri kausta kuhu sa oma ploki salvestasid. Sisesta see nagu eelmine. Pane oma joonisel mõned toolid laudade ette ja pööra neid vastavalt vajadusele.

Nüüd oled sa loonud kaks plokki. Protseduur on sarnane iga ploki puhul, mille pead mingist joonise objektist looma.

Kui vajad rohkem harjutamist, joonesta veel objekte ja loo nendest plokke.

Kui tahad näha kuidas mingit plokki uuendada, siis muuda arvuti plokki venitades monitori mingit osa. Nüüd loo uus plokk kasutades sama arvuti nime. Peale ploki uuesti defineerimist, muutuvad kõik sinu arvuti plokid joonisel uute definitsioonide järgi.

See on hea näide sellest, kuidas plokid säästavad su aega. Tüüpilises töösituatsioonis näiteks vahetatakse välja suured CRT monitorid LCD monitoridega ja sa peaksid need kõik oma joonisel muutma. Blokkide kasutamine on märksa lihtsam kui igat objekti eraldi muuta.

Pea meeles, et plokid on võimsad töövahendid eelpool nimetatud põhjuste tõttu. Kasuta neid iga joonise ja töö puhul, kui vajad mitut sarnast objekti.