Layout paanid - Paberiruum ja modelleerimisruum

Esimeses peatükis printisid sa välja oma projekti modelleerimisruumist “model space”. See peatükk näitab sulle veidi paremat võimalust oma jooniste printimiseks. AutoCAD’is on kaks erinevat tööruumi: modelleerimisruum “model space” ja kavandi/paberi ruum “Layout / Paper Space”. Praegu olgu modelleerimisruum sulle ruumiks, kus sa joonestad. Kavandi ruumi saad aga kasutada ruumina, kust sa oma joonise paberile saadad. Vaata jooniseid allpool, et põhimõttest aru saada.

Terminoloogia:
Terminid "Paper Space" ja "Layout" on võrdväärsed. AutoCAD 2000 tõi endaga kaasa võimaluse luua mitu kavandit „layouts”, neid saab ümber nimetada, ümber järjestada jne.

Mis on Layout?
layout on lehekülg, mis võimaldab seadistada printimisse minevat kujundit. Allpool on näidis, milline üks (väga lihtne) layout välja näeb.

Pealkirja plokk ja vaade (viewport) loodi ruumis LAYOUT TAB / PAPER SPACE mõõdus 1:1.

Viewport e. vaateava on nagu aken modelleerimisruumi (model space). Allpool oleval joonisel on vaateava must kast ja sisu kuvatakse selles kastis. Vaateava sisu sobitatakse vaateavasse või soovitatavalt kohandatakse.

Allpool on kavandi näide, mis prinditakse Layout vaatest.

See skemaatiline joonis näitab modelleerimisruumi ja layout/paper space ruumi suhet.

Mõtle paper space ruumist kui modelleerimisruumi kohal olevast aknast. Et näha modelleerimisruumi, pead sa looma vaateava viewport (MV käsk). Kasutada saab ka menüüd View -> Viewports...

Kohe kui oled loonud vaateava, aken suletakse ja joonis kuvatakse kogu ulatuses. Sa saad sellest läbi näha aga midagi modelleerimisruumis „puutuda” ei saa.

Et paberiruumist modelleerimisruumile ligi pääseda, on kõige lihtsam klikkida all nupul / , mis vahetub olenevalt käesolevast vaatest. Käsureal pead sa sisestama vaateava trükkides käsureale MS <ENTER>. See „avab akna” ligipääsuks modelleerimisruumile. Sisesta käsk PS <ENTER> et „aken sulgeda” .

Võib-olla mõtled sa, miks ei peaks printimiskäsku andma kohe modelleerimisruumist. Sa saad seda teha ja paljud nii ka teevad aga paper space ruumist printimise eelised on, et sa saad ühest joonisest tekitada mitu vaateava. Sa saad ka mingit osa detailsemalt näidata ilma et peaksid midagi kopeerima või suurendama. Selline võimalus on AutoCAD’is alates versioonist 2000. Nüüd on sul mitu paani, et organiseerida oma prinditavaid välju. Reeglina peaksid seda võimalust kasutama, kui sa muidugi ei tööta versiooniga, mis on ajast ja arust.

Tööruumide vahetamiseks saab klikkida kas hiirega, valides soovitud ruum. Võimalus on ka sisestada käsk TILEMODE, 0 on paper space ja 1 model space. Kui seda teed, võid märgata UCS ikooni muutumist kolmenurkseks ikooniks vasakul all nurgas. See ikoon kinnitab, et oled paberi ruumis.

Modelleerimisruum Model Space (UCS) >>
Paberi ruum Layout Tab (Paper Space) >>

Kui oled paberi ruumis, siis saad joonestada ja sisestada tiitli ploki. Paberi ruumis joonestad ikka 1:1 skaalas.

Alusta harjutust lihtsa tiitliploki joonestamisega ruumis nimega Layout 1 (näide). Tee kindlaks, et joonestad seda skaalas 1:1.
Kui su tiitliplokk on joonestatud, saad sa luua liikuva vaateava (floating viewport). See on 'aken' modelleerimisruumi. Et luua vaateava, sisesta käsk MV (Make Viewport) või vali soovitud variant menüüst View -> Viewports... ja vali kaks punkti nagu tavalise nelinurga joonestamisel. Kasuta nii suurt ruumi, kui võimalik.

Kohe kui oled loonud vaateava, näed sa kõike, mida oled joonestanud modelleerimisruumis ilmumas kogu vaateava ulatuses. Järgmisena pead sa häälestama vaateava täpseks printimiseks.

Et seda teha, pead sa „sisenema” vaateavasse. Sisesta käsk MS (model space) või kliki tegumireal nuppu PAPER (see muutub MODEL’iks). Uuemates Autocadi versioonides nagu 2005 saad sa topeltklikkida viewport’il. Näed juba tuttavat WCS ikooni ilmumas alla vasakusse nurka. Kui sul on rohkem kui üks vaateava ekraanil, siis kliki sellel, mille suurust tahad muuta või kasuta klahvikombinatsiooni CTRL+R et otsida ja aktiivseks muuta see, mida soovid. Et vaateava suurust muuta, tuleb kasutada käsku ZOOM. Sisesta Z <ENTER>

Käsureal pead sa selgitama AutoCAD-ile millise suurusega sa tahad, et vaateaken oleks. See langeb kokku suurusega, mida tahad printida.

Tabel ülalpool toob mõned näidissuurused. Näiteks ¼" = 1'. Kõigepealt jäta meelde, et 1'=12". Kui korrutad 12 arvuga 4, siis saad sa 48. sellest tulenevalt on see suhe 1:48, teisisõnu on sinu mudel 1/48 tegelikust paberil olevast joonisest. Et Autocad vaateava mõõtmestaks, pead sa sisestama 1/48XP See tähendab 1/48 korda (X) paberi ruumi suhtes (P). Võimalik on kasutada ka tööriistariba Viewports ja seal esinevaid valikuid.

Millist suurust sa täpselt vajad, saad selgeks teha arvutamise teel. Sa näed, millised on sinu joonise ulatus modelleerimisruumis, näed ka seda, kui suur on su vaateava. Võid proovida ka katse ja eksitusmeetodit, et näha, mis sobib sinu vaateavasse, mis mitte. Vahel võib see variant osutuda kiiremaks, kui arvutamine.

Kokkuvõtteks on siin ära toodud põhilised sammud paberiruumi vaate kasutamiseks:

1. Lõpeta joonis (koos mõõtmetega) modelleerimisruumis.
2. Vaheta modelleerimisruum paberiruumi vaateks. Kliki Layout paanil või sisesta käsk TILEMODE, ja number 0.
3. Lisa tiitelplokk.
4. Loo vaateava kasutades menüüd View -> Viewports või käsku MVIEW (MV)
5. Sisene vaateavasse trükkides käsu MS (või topeltklikkides vaateaval)
6. Suumi vastavalt vajadusele sisestades käsureale Z <ENTER> ___/___XP <ENTER>
7. Lahku vaateavast sisestades käsureale PS ja mine tagasi paberiruumi.

Üks asi, mis väga tähtis meelde jätta, on see, et kasutad paberivaadet vaid printimiseks. Ära muuda oma joonist paberiruumis. Kui soovid midagi joonisel muuta, mine tagasi modelleerimisruumi. Ka ära joonesta objekte Layout ekraanile, mis on osa joonisest.

Et seda põhimõtet harjutada, ava joonis mille tegid Peatükis 2-1.

Mine paberiruumi. Joonesta või sisesta tiitliplokk. Kui sul pole sellist, siis leiad hea 11x17 (B suurus) tiitliploki oma AutoCAD’i tugi kaustas (failinimi: ANSI_B.DWG). Sisesta see ja siis loo vaateava. Sisesta vaateava ja sea suurus, nagu seletatud ülalpool. Mine tagasi paberivaatesse ja prindi joonis kasutades seadeid, EXTENTS / SCALE: 1=1.

10 Vaateava nõuannet:

1. Sul on võimalus lisada uusi kavandi laotusi tehes paanil paremkliki ja valides menüüst New Layout.
2. Võimalus on paani ümber nimetada. Parem klikk ja „rename".
3. Võimalik on luua erikujulisi vaateavasid luues objekti ja seejärel kasutades käsku MV Object valikuga.
4. Mõõtmestamist saab teha ka Layout vaates. See on eriti mugav AutoCAD 2005-s. Dimscale on 1 ja kõik mõõdud on sobivad. Proovi seda näidisjoonisega. AutoCAD seab mõõtmete suurused vastavalt objektile vaateavas.
5. Sa saad vaateavade suurusi muuta tavaliste teisenduskäskude ja „sangade” abil.
6. Kui tõstad vaateavad kihile DEFPOINTS (loodi mõõtmestamisel) ja neid ei prindita.
7. Et kiiresti teada saada vaateakna suurenduskoefitsient, kasuta käsku LIST.
8. Võimalus on vaateaknaid lukustada ja lukust vabastada kasutades käsku MV > valikuga ‚L’ .
9. Sa saad „külmutada” (välja lülitada) kihte igas vaateaknas.
10. Sul on nüüd võimalus printida vaateakendes välja korraga 3D jooniseid kujul wireframe, hidden line ja rendered. – see on kasulik!