PEATÜKK 1-1

X-Y KOORDINAATIDE SÜSTEEM, PUNKTIDE SISESTAMINE, AUTOCAD-I EKRAAN, PÕHITERMINOLOOGIA

PEATÜKK 1-2

ÜLESANNE 1 - SISSEJUHATUS JOONESTUS- JA TEISENDUSKÄSKUDESSE

PEATÜKK 1-3

ÜLESANNE 2 - VEEL TEISENDUSKÄSKE

PEATÜKK 1-4

ÜLESANNE 3 - TÄPNE SISESTUS

PEATÜKK 1-5

VALIKU GRUPID

PEATÜKK 1-6

ÜLESANNE 4 - TEISENDUSKÄSUD

PEATÜKK 1-7

ÜLESANNE 5 - TEISENDUSKÄSUD

PEATÜKK 1-8

ÜLESANNE 6 - KIHID / MÕÕTMESTAMINE / TEKST

PEATÜKK 1-9

OTSENE KAUGUSE SISESTAMINE JA KALKEERIMINE

PEATÜKK 1-10

OBJEKTI OMADUSTE MUUTMINE

Märkused nende õppetundide kohta:

Enamus tavalist teksti on nendel lehtedel punakas. Kõik, mida sa näed AutoCAD-is käsureal, on sinises Courier kirjastiilis. Tähtsamad terminid on tavaliselt esile tõstetud punasega ja neil on tavaliselt ka lisatud viide. Kui sa näed ikooni, vajuta sellel rohkema informatsiooni saamiseks.

Peatükis käsitletud teemad:

Kihid ja mõõtmestamine

Nüüd, kus käsitletud on paljusid joonestamis- ja teisenduskäske, on aeg minna järgmisele tasemele. See peatükk tutvustab teksti ja mõõtmete lisamist ning kihtide tööpõhimõtet. Selle peatüki läbimise ajal võtad sa ühe oma varasema ülesande, salvestad selle uue nimega ja siis lisad sellele teksti ja mõõtmed. Peatükis tutvustatakse tööd järgmiste käskudega.

Alusta sellega, et avad oma CAD-i kaustast faili Ülesanne #5.

Kasutades võimalust SAVE AS salvesta see töö kohe nimega Ülesanne6.dwg

Kliki SIIN kui tahad alla laadida pilti GIF formaadis.
Kliki SIIN kui tahad DWG versiooni.

Esimese asjana pead sa looma kolm kihti (layers). Kihid on jooniste organiseerimiseks. Kujuta ette hoone projekti. Projekteerijad looksid eraldi kihid elektriseadmete, torustiku, maastiku ja muu jaoks. Joonise kontrollimine ja osade kihtide väljalülitamine on vajalik, et vaadelda ainult mingit konkreetset kihti. See on üks põhjus, miks kihid vajalikud on.

Varsti lood sa kihi mõõtmete jaoks, joonte jaoks (objektid, mis on juba joonestatud) ja veel ühe teksti jaoks. Alusta käsuga LAYER. See toob välja dialoogiakna kihtide omaduste haldamiseks. (allpool näidatud Layer Properties Manager). Selles peatükis vaadatakse üle vaid põhiline.

Dialoogiaknas on palju informatsiooni. Pane tähele nuppu, mille kõrval on märge Make Current. Selle kõrval on kihi nimi, millel parasjagu töötad. Peaaken annab informatsiooni iga eri kihi kohta. Selles punktis peaksid sa huvituma nime „Name”, kihi oleku „On” (elektripirn) ja värvi „Color” (värviline ruut) tulpadest, nagu ka uue kihi loomise nupust „New”.

Vajuta uue kihi loomiseks nuppu „New”. See loob uue kihi ja annab sulle võimaluse sellele nime anda. Anna sellele kihile nimi „TEKST”. Kliki väikest kasti paremal pool ja vali värviks kollane. Loo veel üks kiht mõõtude jaoks ja anna sellele nimeks „MÕÕDUD”, tee selle värv punaseks. Lõpuks loo kolmas kiht ja anna sellele nimeks „OBJEKT” ning värviks vali roheline. Nii oled loonud oma joonisele kolm uut kihti. Tee aktiivseks kiht nimega „TEKST” ja vajuta „Set Current” nuppu, mis vahetab töös oleva kihi just selle valitud teksti kihiga ja ükskõik mida sa joonestad, lisandub sellele kihile. Sinu dialoogiaken peaks välja nägema nagu ülalpool toodu. Kui kõik on korras, vajuta akna sulgemiseks OK nuppu.

„TEKST” on nüüd sinu aktiivne kiht, niisiis hakkad sa sinna teksti lisama. Sisesta käsureale käsk TEXT. Vaata käsurida.

Command: text
Justify/Style/<Start point>:

Esimese asjana tahab AutoCAD teksti alguspunkti. Sisesta 0,0 et paigutada see oma joonise vasakusse alumisse nurka. On ka muid valikuid, mida on võimalik teha, aga praegu lihtsalt ignoreeri neid.

Height <0.2000>:

Järgmisena tahab AutoCAD teada, kui kõrged peavad tähed olema. Selles ülesandes peavad need olema 6 ¼ ühikut. Sisesta number 6.25.

Rotation angle <0>:

Veel üks asi enne kui hakkad teksti sisestama. Pead programmile selgeks tegema kas tahad teksti pöörata. Seekord sa seda ei taha, niisiis vajuta <ENTER> et vaikimisi 0 kraadiga nõustuda.

Text: (SINU NIMI - ÜLESANNE #6)

Lõpuks on sul võimalik tekst trükkida joonisele. Sisesta käsureale oma NIMI PEREKONNANIMI ja ÜLESANNE #6, seejärel vajuta <ENTER> .

Sa näed, et AutoCAD on asetanud kollaseks värvituna sinu nime kihile „tekst” alla vasakusse nurka kõrgusega 6 ¼ ühikut.

Sa ei taha tõesti, et su nimi on nii nurka topitud. Niisiis liiguta seda üles ja paremale poole (tuleta meelde käsku MOVE ja suhteliste koordinaatide kasutamist : @3,3)

Nüüd on aeg alustada sinu joonise mõõtmestamisega. Too välja kihtide dialoogiaken ja tee aktiivseks kiht „MÕÕDUD”.

See on üks kord kui on soovitatud kasutada ikoone. Mõõtmestamine on sel teel palju lihtsam. Kui sa ei näe mõõtmiste teostamiseks vajalikku tööriista riba, tee paremklikk ühel tööriistariba ikoonidest ja märgi ära Dimension kast.

On olemas palju erinevaid mõõdu tüüpe, siin on näha need, mida kasutad selles peatükis. (iga ikoon annab vihje, mis mõõduga tegemist on) Allpool toodud pilt näitab standardmõõtude ikoone. Nimekiri all näitab milliseid mõõtude tüüpe sa selles peatükis kasutad.

Siin on variandid, mida kasutad selles peatükis.

Lineaarsed (Linear) mõõdud on horisontaalsete või vertikaalsete vahemaade mõõtmiseks.

Nurga all (Aligned dimensions) mõõdab nurga all oleva joone pikkuse.

Raadius (Radius) mõõdud annavad kaarte või ringide raadiuse.

Diameeter (Diameter) mõõdud on kasutuses ringide puhul.

Nurga mõõt (Angular) kahe valitud joone vahelise nurga mõõtmiseks.

Baasjoon (Baseline) eritüüpi mõõtmestamise meetod, mille puhul seatakse mõõdud automaatselt punkte valides üksteise järel.

Mõõtude tüüpide valik, sõltub täielikult sellest, mida sa tahad oma joonise lugejale edasi anda. Vaata näidisjoonist ja tee selgeks millist tüüpi on kusagil kasutatud.

Alustame kõige tavalisemast (ja lihtsamast): Lineaarsed mõõdud (Linear Dimensions). Kasuta seda alumise vasaku nelinurga juures. Kliki ikoonil ja siis vaata käsurida.

Command: _dimlinear
Specify first extension line origin or <VALI OBJEKT>:

Küsitakse esimese mõõtejoone lähtepunkti, sa võid ka kohe vajutada <ENTER> et valida mingi kindel joon. Lülita sisse OSNAPS ainult lõpppunkti leidmise juures. Vali ülemine vasak nelinurga nurk. Seejärel küsib AutoCAD teise lähtepunkti. Vali ülemine parem nurk. Nähtavale ilmub mõõt ja AutoCAD küsib mõõdu joone asukohta. Vali mingi koht joone kohal, kuhu sa arvad et see kõige paremini sobiks.

AutoCAD näitab pikkust, mille ta leidis just mõõdetud joont mõõtes. Järgnevad read näitavad, mida sa peaksid nägema käsureal:

Specify second extension line origin: <VALI ÜLEMINE PAREMPOOLNE NURK>
Specify dimension line location or
[Mtext/Text/Angle/Horizontal/Vertical/Rotated]: <KLIKI JOONE KOHAL >
Dimension text = 3.000

Nüüd mõõda vasak joon sama meetodit kasutades.

Nüüd on vaja ümara nurga raadiust mõõta. Vali ikoon raadiuse mõõtmiseks. AutoCAD käsib valida kaare või ringi. Vali kaar ülemises vasakus nurgas. Jälle nõuab AutoCAD mõõdu joone asukohta. Vali kusagil väljaspool kaart üks koht, kuhu mõõt sobib.

Kui vaadata näidisjoonist, siis on näha, et nurkade mõõtmiseks on olemas mitmeid võimalusi. Alusta alumise vasakuga. Vali Linear Dimension ikoon. Selle asemel, et valida kaks lõpppunkti, vajuta <ENTER> ja AutoCAD käsib sul valida mõõdetava objekti. Vali nurga all olev joon alumises vasakus nurgas. Kui sa nüüd kursorit liigutad, siis näed, et saad mõõdu kanda objekti kõrvale või alla. Vali üks variant ja paiguta mõõt. Korda seda meetodit.

Üleval vasakul on sul vaja kasutada Aligned dimension tüüpi mõõtu. Vali vastav ikoon. Nagu linear dimension tüübi puhul, on sul võimalik valida kas lõpppunktid või vajutada <ENTER> et valida objekt. Kui sul kästakse mõõt paigutada, siis näed, et valida saab vaid valitud joonega paralleelset positsiooni. Paiguta mõõt kusagile väljaspool objekti.

Nüüd hakkad sa mõõtu lisama ülemise vasaku kasti alumisele paremale nurgale. Vali Angular dimension ikoon. Vali alumine joon ja siis nurgas kaldu olev joon. Paiguta oma mõõt nii nagu näidisjoonisel näidatud.

Nüüd on aeg ringi mõõtude pealekandmiseks. Vali diameetri mõõdu ikoon Diameter dimension. AutoCAD ootab seejärel kaare või ringi valimist. Kliki ringil mingis suvalises punktis. Seejärel pead kusagile paigutama mõõdu. Vali selleks sobiv koht.

Lisa mõõt ühele 15 ühiku pikkusele joonele ringi sees, nagu näidatud, kasutades linear dimension tüüpi mõõdet.

Lisa mõõt üleval vasakul olevale ruudule massiivis nagu näidatud kasutades linear dimension tüüpi mõõtu.

Lisa mõõt kahe rea vahe näitamiseks (20) valides joonte lõpppunktid.

Lisa mõõt kahe tulba vahe näitamiseks (20) valides joonte lõpppunktid.

Nüüd pisut keerulisem osa. Lisa baseline dimension tüüpi mõõdud just loodud mõõdu järgi. Vali ikoon baseline dimensions. Vaata käsurida:

Sinu käest küsitakse baasmõõtu (base dimension). Vali tulba vahe mõõtmiseks 0.75 mõõt. Siis küsitakse teise pikendusjoone lähtepunkti (Specify a second extension line origin)). Vali punkt, mis on märgitud näidisel P1-ga. AutoCAD laseb sul seejärel protseduuri erinevate punktide juures korrata, kuni vajutad <ENTER> et käsk lõpetada. Vali P2 et jätkata ja vajuta <ENTER>. Selline peaks sinu käsurida välja nägema:

Command: _dimbaseline
Select base dimension:
Specify a second extension line origin or (Undo/<Select>):<vali P1>
Dimension text = 40
Specify a second extension line origin or (Undo/<Select>): <vali P2>
Dimension text = 55
Specify a second extension line origin or (Undo/<Select>): <ENTER>

Sinu joonis peaks nüüd välja nägema nagu näidisjoonis. Vaata üle kas kõik mõõdud said peale.

Kui kõik mõõdud on peale kantud, siis salvesta töö ja prindi see.

Järgmiseks tahad sa kopeerida kõik 300 ühikut paremale. Alusta COPY käsku ja kui küsitakse objekti, siis sisesta käsureale ALL <ENTER>. Nüüd kopeeri see kõik 12 ühiku võrra paremale.

Nüüd suurenda kopeeritud osa kaks korda. Alusta käsku SCALE. Kui küsitakse objekte, siis joonista kopeeritud objektide ümber aken ja vajuta <ENTER>. Kui küsitakse baaspunkti, vali piirjoone vasak alumine nurk. Sisesta 2 suuruse muutmiseks scale factor. Käsurida peaks välja nägema umbes nii:

Command: sc
SCALE
Select objects: Other corner: 38 found
Select objects:<ENTER>
Base point:<VALI ALUMINE VASAK NURK )
<Scale factor>/Reference: 2 <ENTER>

Kasuta käsku ZOOM ja võimalust EXTENTS (sisesta Z <ENTER> E <ENTER>). Nüüd on kõik 2x suurem. Vaata lähemalt oma mõõtusid ja sa märkad, et need on automaatselt muutunud uuteks suurusteks! Seda kutsutakse assotsiatiivseks mõõtmestamiseks (associative dimensioning).

On olemas palju erinevaid parameetreid, mille järgi saad oma mõõtude ja teksti väljanägemist muuta. (kasuta käsku DDIM). Siinkohal aga selles peatükis pikemalt ei peatu.

Harjutamiseks võid sa mõõtusid lisada oma varasematele ülesannetele.