PEATÜKK 1-1

X-Y KOORDINAATIDE SÜSTEEM, PUNKTIDE SISESTAMINE, AUTOCAD-I EKRAAN, PÕHITERMINOLOOGIA

PEATÜKK 1-2

ÜLESANNE 1 - SISSEJUHATUS JOONESTUS- JA TEISENDUSKÄSKUDESSE

PEATÜKK 1-3

ÜLESANNE 2 - VEEL TEISENDUSKÄSKE

PEATÜKK 1-4

ÜLESANNE 3 - TÄPNE SISESTUS

PEATÜKK 1-5

VALIKU GRUPID

PEATÜKK 1-6

ÜLESANNE 4 - TEISENDUSKÄSUD

PEATÜKK 1-7

ÜLESANNE 5 - TEISENDUSKÄSUD

PEATÜKK 1-8

ÜLESANNE 6 - KIHID / MÕÕTMESTAMINE / TEKST

PEATÜKK 1-9

OTSENE KAUGUSE SISESTAMINE JA KALKEERIMINE

PEATÜKK 1-10

OBJEKTI OMADUSTE MUUTMINE

Märkused nende õppetundide kohta:

Enamus tavalist teksti on nendel lehtedel punakas. Kõik, mida sa näed AutoCAD-is käsureal, on sinises Courier kirjastiilis. Tähtsamad terminid on tavaliselt esile tõstetud punasega ja neil on tavaliselt ka lisatud viide. Kui sa näed ikooni, vajuta sellel rohkema informatsiooni saamiseks.

Peatükis käsitletud teemad:

Sissejuhatus AutoCAD-i

Tere tulemast CAD maailma - selles õpetuses õpid sa AutoCAD'is töötamiseks vajalikud algoskused. Kursus on üles ehitatud nii, et käsud ja instruktsioonid peaks töötama peaaegu igas AutoCAD-i versioonis, kuigi see versioon õpetusest on ekstra versioonile AutoCAD 2005. Selle taseme lõpuks on sul oskused, mille abil saad luua 2D jooniseid ja need välja printida.

TEEMAD SELLES SEKTSIOONIS:
X-Y koordinaatide süsteem - Nurkade mõõtmine - Punktide sisestamine

Alustame päris algusest, neid asju pead sa teadma.

X-Y koordinaatide süsteem

Kõik objektid joonistatakse ekraanile lihtsat x-y koordinaatide süsteemi kasutades. AutoCAD’is nimetatakse seda süsteemi „World Co-ordinate System (WCS)”. (3-D ehk kolmemõõtmeliste tööde juures tuleb kasutusele z telg, aga sellest hiljem, kuna kahemõõtmelise joonise puhul seda vaja ei lähe. Allolev joonis näitab, kuidas see süsteem töötab.

Et AutoCAD-is efektiivselt töötada, pead töötama selle süsteemiga. Kui oled selle süsteemiga juba tuttav, on ülejäänu õppimine juba lihtsam. Autori õpetaja kogemuse järgi, mida paremini mõistab õpilane koordinaate, seda parem CAD-i joonestaja ta on.

See töötab nii:

AutoCAD kasutab punkte, et kindlaks määrata, kus mingi objekt asub. On olemas lähtekoht, kust hakatakse lugema (origin). See punkt on koordinaatidega 0 ja 0 (x = 0, y = 0). Iga objekt on paigutatud mingile kaugusele lähtepunktist. Ülaltoodud pildil on kujutatud punkti (9,6) See tähendab, et punkt on 9 ühiku kaugusel lähtepunktist X – teljel ja 6 ühiku kaugusel lähtepunktist ülal pool, Y – teljel. Punktidega töötamisel tuleb alati X esimesele kohale. Teine punkt on (-10,-5) See tähendab, et punkt asub lähtepunktist 10 ühikut X – telje negatiivses suunas (lähtepunktist vasakul) ja 5 ühikut Y – telje negatiivses suunas (lähtepunktist all).

Joonel on kaks punkti, alguspunkt ja lõpppunkt. AutoCAD kasutab punkte joone ekraanile kuvamiseks ja nii tekibki joon absoluutkoordinaatidega punktist (-10,-5) kuni (9,6).

Enamus ajast pole lähtekoha asukoht teada. Siis on võimalik tekitada joon juba lähtuvalt olemas oleva joone lõpppunktist. Selleks kasutatakse suhtkoordinaate. Nendega käib töö sama moodi, aga lisada tuleb @ sümbol (Alt Gr+2). Sellega öeldakse AutoCAD’ile, et see järgmine punkt on mingil kaugusel määratud punktist (viimasena lisatud punktist).

See on lihtne süsteem ja selle selgeks saamine on võtmeks töötamisel AutoCAD-iga.

Nurkade mõõtmine

AutoCAD-is mõõdetakse ka nurki kindla süsteemi järgi. Vaata allolevat pilti ja liiguta sellele kursor, et näha kuidas see töötab.

Kui tekitada joon nurga all, tuleb alustada kraadide arvestust 0 kraadist, mis asub kella kolme suunas. Kui teha joon kasutades 90 kraadist nurka, liiguks see otse üles. Ülevaloleval näitel on näidatud joon, mille nurk on 300° või -60°.

Alati ei ole kindlat viidet, kus on 0°, millest lähtuda. Vaata allolevat joonist ja liiguta hiirekursor sellele, et teada saada puuduva nurga suurus.

Selles näites on antud informatsioon joonte kohta, kuid mitte nurga kohta, mida AutoCAD vajab joone tekitamiseks. Sa tead aga järgmist: (a) 0° asub kella kolme suunas, (b) 180° asub kella 9 suunas ja (c) nurk 180° ja selle joone vahel, mida tahad tekitada, on 150°. Selle informatsiooniga saad sa puuduva nurga suuruse välja arvutada. Siin on kindel lahendus puuduva nurga leidmiseks:

1) Alusta 0° juurest ja liigu vastupäeva (+) kuni 180°.

2) 180° juurest liigu päripäeva 150°.

3) Võta seda nii, et läksid +180-150 ja kasuta seda valemis: 180-150=30

4) Nüüd on sul võimalik joonestada joon kasutades polaarkoordinaate (seletatud allpool)

Punktide sisestamine AutoCAD’is

Punkte saab sisestada käsurealt kolmel erineval moel. Mida kasutada, sõltub sellest, milline moodus on antud situatsioonis paremini rakendatav. Need kolm süsteemi on järgmised:

ABSOLUUTKOORDINAADID - Kasutades seda meetodit, sisestatakse punkte WCS’i lähtepunkti suhtes (0,0). Punktide sisestamiseks tuleb lihtsalt sisestada täpne punkt kujul X,Y

SUHTKOORDINAADID - See meetod võimaldab sisestada punkti eelnevalt sisestatud punkti suhtes. Kui oled sisestanud ühe punkti, siis järgmise sisestamisel kasuta kuju @X, Y. See tähendab, et AutoCAD joonistab joone esimesest punktist teise punktini arvestades X ja Y ühikut eelnevalt sisestatud punkti suhtes.

POLAARKOORDINAADID - Seda süsteemi kasutatakse siis, kui tahetakse joonestada kindla pikkusega joont mingi kindla nurga all. Selle käsu peab sisestama kujul @D<A. Sellisel juhul tähendab D joone pikkust ja A nurka. Näiteks: @10<90 joonestab joone, mille pikkus on 10 ühikut ja suund otse üles (90°) eelmise punkti suhtes.

Kolm ülaltoodud võimalust koordinaatide sisestamiseks on need, mida AutoCAD "mõistab". Kõigepealt tuleb otsustada, millist stiili on vaja kasutada ja siis sisestada punkt näidatud kujul. Meeles peab pidama, et X on alati ennem kui Y. Ära unusta @ märki, kui töötad suhtkoordinaatidega. Iga viga annab tulemuseks midagi, mida sa ei taha. Kui on tehtud viga, saab F2 klahvi vajutades ekraanile teksti, millest saab sisestatud käske kontrollida. (uuesti F2 vajutades pöördutakse tagasi joonise juurde.)

Selles sektsioonis käsitletavad teemad:
Käskude käivitamine - AutoCAD-i ekraan - Terminoloogia

Ikoonid, klahvivajutused ja menüüd

Enamustes Windowsi programmides on üht asja võimalik teha mitut moodi. AutoCAD pole erand. Iga kasutaja leiab endale sobivaima mooduse. Selles kursuses töötame me enamasti klahvivajutuse süsteemiga kasutades käsurida. Põhjus on selles, et need töötavad enamuses AutoCADi versioonides (kaasa arvatud DOS versioonid), ka mõnedes teistes CAD programmides. Ikoonid töötavad hästi, aga nagu sa kindlasti märkad, võivad nende asukohad olla kus iganes ekraanil ja nende kiiresti leidmine võib raskeks osutuda. Rippmenüüdest saab ligi pea kõikidele käskudele, aga see on aeglasem viis.

• Trüki käsureale: LINE (või) L ja vajuta ENTER klahvi.

• Vali joone ikoon joonestamise tööriistaribalt DRAW.

• Vali rippmenüüst Draw > Line.

Kõik kolm lähenemisviisi annavad sama tulemuse: need valmistavad AutoCAD-i ette joonestama sellist joont, nagu sa käsid.

AutoCAD on populaarne programm, kuna seda on võimalik seadistada vastavalt individuaalsetele vajadustele. Tööriistaribad on hea näide. Enimkasutatud tööriistaribad võivad olla nähtaval kogu aeg. Saad need ka lihtsalt ära kaotada, et rohkem joonestamisruumi tekitada. Saad ka eraldi seadistada tööriistariba nii, et seal oleksid vaid enimkasutatud käsud. Näiteks on mõõtmestamise tööriistariba selline, mida sul kindlasti kogu aeg vaja ei lähe. Kuid mõõtmestamisel on teda väga mugav kasutada.

AutoCAD'i ekraan

• Tiitelriba - See näitab, mis programmi kasutad ning milline fail on avatud.

• Põhimenüü - Standardsed rippmenüüd, mille abil saad ligi pea kõikidele käskudele.

• Peamine tööriistariba - Siin on enamus Windowsile omaseid ikoone ja tavalisemad AutoCAD-i käsud.

• Omaduste tööriistariba - Siin saad kiiresti objekti omadusi muuta. Näiteks kihti ja joonetüüpi.

• Liikuv tööriistariba - Sellist tööriistariba on võimalik oma äranägemise järgi liigutada või siis kindlalt paigutada nagu peamine tööriistariba.

• Joonestusväli - Siin toimub joonestamine. Sul on kasutada pea lõputu ruum. Nähtaval on vaid mingi osa sellest.

• Kerimisribad - Need töötavad nagu ükskõik millises Windowsi programmis. Kasutada võib ka käsku PAN, et joonisel liikuda.

• WCS Ikoon - See näitab, milline on X ja Y positiivsed suunad. W tähendab, et oled koordinaadisüsteemis WCS (World Co-ordinate System. Seda on võimalik muuta UCS-iks.)

• Tegumirea tray ikoonid - Need ikoonid annavad informatsiooni programmi, või abi failide ja uuenduste kohta. Ka printimise oleku kohta.

• Käsurea väli - Kui sisestad käsu, näed sa seda just siin. AutoCAD kasutab seda välja informatsiooni väljastamiseks. See annab palju infot ja ütleb, kui kaugel sa mingi käsuga oled. Õppimise ajal pöörake sellele suurt tähelepanu.

• Tegumiriba - See lubab sisse ja välja lülitada erinevaid moode nagu Ortho, Osnaps, Grid, Otrack, jne.

Siin on vajalikumad terminid, mida peab tundma enne kui AutoCAD-i kasutama saab hakata. Terminid PUNASES on ka viited, mis annavad rohkem informatsiooni.

TAGASI PEATÜKI ALGUSESSE

Tee test selle peatüki kohta